Pokkeri ajalugu: lühikursus

Ei ole teada, millal esimest pokkerimängu mängiti, kuid me teame siiski selle populaarse kaardimängu ajalugu, mis on olnud olemas juba ammusest ajast.

Pokker: iidsest Hiinast tänapäevani

Iidsetest aegadest saadik on kaardivärvid seostatud sotsiaalsete klassidega: pigid aadlike, ruudud kaupmeeste, süda vaimulike ja ristid lihtrahva jaoks.

Pokker, mida mängiti rohkem kui tuhat aastat tagasi, oli väga erinev mäng sellest, mida me oleme harjunud nägema tänapäeval.

Mängu algupära ulatub 10. sajandisse Hiina impeeriumis. Keiser Mu Zengi lemmikajaviide oli paberdominot mängida. Hoovis tehti erinevate paigutuste peale kihlvedusid, mis erutasid keisrit veelgi enam ja tekitasid meeletu elevuse. Vana-Egiptuse ajaloos 12. ja 13. sajandist mainitakse ka kaardimänge.

Siis kohtasid ajaloolased Pärsias 15. sajandil sellist meelelahutusmeetodit nagu kaardid. Muide, nüüdseks populaarseks saanud “nalja” leiutasid pärslased. Kaarte nautisid nii aadlikud kui ka tavalised inimesed. Aristokraatide kaardipakil oli 96 luust või puidust kaarti ja odavam variant oli 25 paberpildist koosnev paki, mis oli jaotatud 5 kaardipakile.

Koos siidi ja vürtsidega tulid Euroopasse Pärsiast ka hasartmängud. See meelelahutusviis saavutas kiiresti populaarsuse Saksamaal, Prantsusmaal ja Inglismaal. Reeglid olid väga erinevad, kuid võitja oli alati see, kellel oli kõige tugevam kombinatsioon. Kaardid olid kindlalt eurooplaste meeles – inimesed said rikkaks ja pankrotti, sattusid võlgadesse ja tegid oma varanduse.

Esimene teadaolev “raamat hasartmängude kohta” kuulub hispaania matemaatikule Gerolamo Cardanole. Tema töö kirjeldab populaarse mängu strateegiat.

Selline mõiste nagu bluffimine muutus üha populaarsemaks. Selleks pidi olema suurepärane näitleja ja raudne vastupidavus. On olemas isegi legend ühest Adelast, kes õppis bluffeerima nii professionaalselt, et võitis isegi kõige kuulsamaid pokkerimehi. Adela eesmärk oli vabastada oma poeg, kes oli vangistatud arvukate hasartmänguvõlgade tõttu. Kuid isegi pärast tema vabastamist ei loobunud naine oma hobist kuni vanaduseni.

Euroopast levis mäng Põhja-Ameerika mandrile, kõigepealt Kanadasse ja seejärel Ameerikasse. Pokkeri kaasaegne tõlgendus anti seal, New Orleansis, ja sellest sai rahvuslik aare.

Ka nime ja termini “pokker” leiutas Ameerika petis Jonathan Harrington Green, kes on paremini tuntud kui “Captain Green, Lover of Fortune”. Ükskord õnnestus tal 23 000 euro suurune pott – 19. sajandi kohta märkimisväärne summa.

Oma hasartmängukarjääri lõpus avaldas Green raamatu “Unmasking the Cheat Tricks”, kus ta paljastas paljud oma võitude saladused.

Pokker täna

Õnnemängu kuulsus levis üle maailma. Suurlinnades on avatud kasiinod, mängureeglid on pidevalt muutunud ja ilmunud on erinevaid mänguliike – mõned neist on ikka veel populaarsuse tipul. Nende hulgas on Texas Hold’em.

Kuuekümnendate aastate lõpus toimus Texases esimene suur pokkerivõistlus ja algas World Series of Poker. Tiitel läks Crandell Addingtonile, kes hoiab tänaseni maailma rekordit kõige rohkemate võitudega. Esimene ametlik pokkeriturniir toimus kaks aastat hiljem Las Vegases Horseshoe Benini kasiinos.

Tänapäeval võib kõige edukamateks ja kogenumateks mängijateks pidada Johnny Mossit, Stu Ungerit ja Doyle Brunsonit. Neist on saanud legendid pokkeritööstuses.